Slike strani
PDF
ePub

Artikel 16.

De kontraherande parterna äro ense om, att den ena partens medborgare å den andra partens område böra ega i möjligaste mån obehindrat tillträde emot företeende av ett av vederbörande myndighet i det förstnämnda landet utställt pass. Båda parterna förbehålla sig emellertid rättighet att ur landet utvisa personer, vilka icke kunna emottagas.

Artikel 17.

I detta fördrag ingående bestämmelser berättiga icke till delaktighet i de förmåner eller rättigheter,

meter;

a) Vilka för närvarande eller framdeles beviljas detsamma gränsande stat r för underlättande av gränstrafik inom en zon i bredd icke överstigande femton (15) kilob) Vilka någondera av de kontraherande parterna för närvarande eller framdeles beviljar med densamma i tullunion eller i något annat förbundsförhållande stående stater eller områden,

Artikel 18.

Båda de kontraherande parterna förklara härmed, att de i detta fördrag fastställda förmånerna, rättigheterna och privilegierna, och särskilt tullnedsättningarna i intet fall och på inga villkor kunna på grund av överenskommelse om mestgynnad nations rätt överföras på stater, och äro de ömsesidigt förpliktade att framdeles vid ingående av mellanstatliga fördrag taga hänsyn till denna artikel.

Artikel 19.

Uppstår emellan de kontraherande parterna meningsskiljaktighet ifråga om tolkningen eller tillämpningen av detta fördrag, skall frågan på yrkande av någondera parten avgöras medels skiljedom.

Skiljedomstol bildas för varje tvistefråga sålunda, att båda parterna bland sina landsmän till skiljedomare utse tvänne lämpliga personer, och att de båda parterna gemensamt välja någon, en tredje vänskapligt sinnad stat tillhörig medborgare till ordförande. Båda parterna förbehålla sig rätt att på förhand och för en viss tidrymd utse den person, som skall väljas till ordförande. Ordföranden leder förhandlingarna i skiljedomstolen. Besluten fattas på grund av röstmajoritet.

De kontraherande parterna träffa för varje fall särskilt eller ock en gång för alla beslut om fördelningen av kostnaderna.

Kunna parterna icke enas om vem som bör till ordförande utses, skall den uppkomna meningsskiljaktigheten på yrkande av någondera av de båda parterna hänskjutas till avgörande av den ständiga skiljedomstolen i Haag eller av någon annan liknande internationell institution.

Artikel 20.

Detta fördrag är avfattat på finska, svenska och estniska språken och äro samtliga texter i lika grad autentiska. Detta fördrag bör ratificeras. Ratifikationsurkunderna skola så snart som möjligt utväxlas i Helsingfors.

Artikel 21.

Detta fördrag träder i kraft dagen efter ratifikationsurkundernas utväxling, varvid båda de kontraherande parterna förbehålla sig rätt att med iakttagande av en uppsägningstid av tolv månader anmäla om sitt frånträdande av fördraget.

TEXTE ESTHONIEN.

ESTHONIAN TEXT.

No. 348.

EESTI-SOOME KAUBA- JA LAEWANDUSELEPING.

EESTI WABARIIGI WALITSUS ja SOOME WABARIIGI WALITSUS, juhitud tahtmisest wastastikust kaubanduslikku ja majanduslikku wahekorda edendada, otsustasid ühiselt sellekohane leping teha ja määrasid oma wolinikkudeks,

EESTI WABARIIGI WALITSUS :

cand. phil. Max HURT'I, erakorralise saadiku ja täiewolilise ministri Dr. Oskar Philipp KALLAS'E,

SOOME WABARIIGI WALITSUS :

juhataja, inseneer Wäinö Matti Juho WILJANEN'I, välisministeeriumi kauba-poliitilise osa a. t. juhataja Lauri Ilmari SAARI,

kes, heas ning tarwilikus wormis leitud olewate wolituste wastastikkuse ettenäitamise järel, järgmiste artiklite kohta omawahel kokku on leppinud.

Artikel I.

Môlema lepinguosalise kodanikud peawad teise lepinguosalise maa-alal kaubanduslikus ja muu ameti suhtes, niipalju kui käesolew leping seda teisiti ei määra, nendesamade kõiksugu õiguste ja sooduste osalised olema, mis mône teise enam soodustatud riigi kodanikkudel on ehk edaspidi antakse.

Ühe lepinguosalise kodanikkudel peab teise lepinguosalise maa-alal ôigus olema ühesugusel alusel mône kolmanda riigi kodanikkudega liikuwat ja liikumata waranudst omandada, omada, walitseda ja käsutada sel juhtumisel ja määral, kui need ôigused wiimase kodanikkudele esimese lepinguosalise maa-alal antakse.

Nii palju kui käesolew leping seda mitte teisiti ei määra, ei pea ühe lepinguosalise kodanikud teise lepinguosalise maa-alal oma isiku, kaubanduse ja ameti ettewôtete, liikumata waranduse, sissetuleku ehk waranduse suhtes suuremate üleüldiste ehk kohalikkude maksude ja koormatuste alla käima, kui oma riigi kodanikud.

Artikel 2.

Ühe lepinguosalise kodanikka, kes teise lepinguosalise maa-alale asunud on ehk seal wiibiwad, ei wôi määrata isiklikku teenistusse maa- ehk merewäkke ehk mônesse teistsugussesse sôjawäeliselt korraldatud ühingusse ega ka mingisugusesse aseteenistusse.

Nemad ei wôi mingi teistsugu teenistuse ja rekwisitiooni kohustustele sôjawäeliseks otstarbeks alluda, kui oma riigi kodanikud, ja on wastastikku õigustatud selle eest seda tasu saama, mis môlemates maades makswate seaduste järel oma riigi kodanikkude tarwis kindlaks on määratud.

Artikel 3.

Aktsiaseltsid, seltsid piiratud wastutusega ja teised kaubandus-, tööstus- ja finantsseltsid ja ühingud, ühesarwatud ka kinnitusseltsid, mis ühe lepinguosalise maa-alal asuwad ja wiimase

seaduste järel asutatud, peawad ka teise lepinguosalise maa-alal seaduslikult makswaks tunnistatama, ning neil peab eriti ôigus olema kohtus nõudjana ja kostjana esineda. Lubaandmine ühe lepinguosalise niisugustele seltsidele ametiehk äritegewuse awamiseks, kui ka liikumata ja teistsuguse waranduse omandamiseks teise lepinguosalise maa-alal sünnib sellekohaste seal makswate määruste põhjal. Igatahes peawad seltsidele ses suhtes needsamad õigused osaks saama, mis mône kolmanda riigi selletaolistele seltsidele on antud.

Artikel 4.

Môlemad lepinguosalised kohustawad endid wastastikku igat soodust, eesôigust ja tariifi alandust, mis ühe kolmanda riigile antud ehk tulewikus antakse sisse- ja wäljaweo tollide ning maksude suuruse, kindlustuse, maksuwôtmise, transiitweo, tolliaitade, litsentside, kohalikkude maksude, tolliwormaliteetide, tolli käsitamise ja läbilaskmise, niisama ka riigi, ühe maakonna, kogukonna ehk korporatsiooni kasuks wôetawate sisemiste maksude, igasugu aktsiimaksude suhtes ilmtingimata ja wiibimata oma lepinguosalisele osaks saada lasta.

Artikel 5.

Lisas «A» tähendatud Soome saaduste pealt ei wôeta nende sissetoomisel Eesti tollipiikonda mingisuguseid sisseweotolle ega muid sisseweomaksusi.

Lisas «B» tähendatud Eesti saaduste pealt ei wôeta nende sissetoomisel Soome tollipiirkonda mingisuguseid sisseweotolle ega muid sisseweomaksusi.

Lisas «C» tähendatud Soome saaduste pealt ei wôeta nende sisse toomisel Eesti tollipiirkonda mingisuguseid teisa ega kôrgemaid sisseweotolle kui neid, mis selles lisas kindlaks on määratud. Kui Eesti selle lepingu makswuse ajal praegu autonoomses tollitariifis ettenähtud tollimäärasi lisas «C»> nimetatud kaupadele alandab, siis tulewad lisas «C» ettenähtud was tawad tollimäärad protsentuaalselt alandada poolewôrra autonoomse alanduse protsendimäärast.

Lisas << D >> tähendatud Eesti saaduste pealt antakse sissetoomisel Soome tollipiirkonda nimestikus kindlaksmääratud protsentuaalne alandus antud ajal makswuselolewatest autonoomsetest tollidest.

Lisas «E» nimetatud Eesti saadustele antakse sissetoomisel Soome tollipiirkonda nimestikus kindlaksmääratud protsentuaalne alandus lisatollidest, milledega walitsus Riigipäewa poolt antud ajal määratud alustolli on kôrgendanud.

Siiski on kokku lepitud, et alandus lisas «E» nimetatud kaupadele ei tohi milgi tingimisel olla wähem kui kümme (10) protsenti autonoomsetest tollimääradest.

Lisas « F » nimetatud Eesti saadustele antakse sissetoomisel Soome tollipiirkonda wiiskümmend (50) saja pealt alandust sellest summast, millega seaduses 28. weebruarist 1921 kindlaksmääratud tollid selles lisas nimetatud kaupade pealt antud ajal on kôrgendatud.

Siiski on kokku lepitud, et alandus lisas «F» nimetatud kaupadele ei tohi milgi tingimisel olla wähem kui kümme (10) ehk rohkem kui kakskümmend wiis (25) saja pealt autonoomsetest tollimääradest.

Lepingu artikel 4 määrused käiwad wastawalt lisades « A », « B », « C », « D », « E » ja « F » ettenähtud kaupade kohta.

Artikel 6.

Môlemad lepinguosalised on õigustatud nõudma, et need saadused ja kaubad, mis ühe lepinguosalise maa-alalt teise poole maa-alale sisse weetakse ja mille kohta käesolewa lepingu tingimuste järel tollinormide kohta kokku on lepitud, ainult siis kokkulepitud tollinormide põhjal tollitud wôiwad saada, kui nendele päritolutunnistus juurde on lisatud, milles näha :

I. Tooresainete suhtes lähemas môttes kui ka loodussaaduste suhtes, et nad teise lepinguosalise maalt pärit ehk et nad seal ümbertöötatuna uue huju omandanud, mille tôttu nad oma esialgse iseäralduse on kaotanud ;

2. Pool- ja walmistoodete suhtes, et teise lepinguosalise maalt päritolewa tooresaine ja ümbertöötamiseks tarwitatud tööwäärtus wähemalt toodete poole wäärtusele wastab.

Sarnased päritolutunnistused peawad môlema lepinguosalise poolt kompetentseks tunnistatud ametiwôimult ehk ametiasutuselt wälja antud olema. Tunnistused peawad sisseweomaa konsulaarehk diplomaatilise esitaja poolt tõestatud olema.

Postpakid on päritolutunnistustest wabad, kui seal mitte sisseweoga kaubanduslikuks otstarbeks tegemist ei ole.

Sisseweomaa kompetentsetel ametiwôimudel on otsustada, missugustel oludel postpakid kaubanduslikkudeks tulewad arwata.

Artikel 7.

Môlemad lepinguosalised kohustuwad mitte takistada wastastikkust läbikäimist mingisuguste sisse- ehk wäljaweokeeldude kaudu.

Erandid wôiwad ette tulla sel määral, kui palju need maksawad kôikide ehk wähemalt kui palju need nende riikide kohta makswaks tunnistatakse, kelle kohta needsamad eeldused olemas ja nimelt järgmistel juhtumistel :

1. Sôjawarustuse suhtes ;

2. Üleüldise julgeoleku huwides;

3. Waluuta seisukorra huwides, igatahes aga mitte nende saaduste ja kaupade kohta, mis käesolewa lepingu lisades ära tähendatud;

4. Terwishoiupolitsei nôuetel ehk loomade ja kasulikkude taimede kaitseks haiguste

ja kahjulikkude putukate wastu;

5. Wôôraste kaupade keelu ehk kitsenduse otstarbeks, mis sisemisel seadusandlisel teel kodumaa samasuguste kaupade walmistamise, laialelaotamise, edasitoimetamise ehk tarwitamise suhtes määratud on ehk edaspidi määratakse.

Artikel 8.

Kui üks lepinguosalistest teatawate saaduste ehk kaupade sisse- ehk wäljaweo nendest hindadest äraolenewaks teeb, mis walitsuse ehk mône teise selleks wolitatud asutuse poolt kindlaks määratud, siis peawad teisele poolele ettekirjutatawad tingimused kõige enam soodustatud olema, nii kui need lubatud ehk tulewikus lubatakse mônele kolmandale riigile ehk tema kodanikkudele.

Artikel 9.

Ühe lepinguosalise maa-alal mône toote esiletoomise, walmistamise, edasitoimetamise, sellega kauplemise ehk tarwitamise pealt praegu wôetawaid ehk edaspidi pealepandawaid sisemise maksusi riigi, kogukondade ehk korporatsioonide kasuks wôib ka teise lepinguosalise selletaoliste toodete pealt wôtta, kuid need maksud ei wôi mingisugusel ettekäändel suuremad ehk koormawamad olla, kui oma riigi toodetel.

Kui tooresainete ehk poolwalmis toodete pealt sisemisi maksusi wôetakse, siis wôib wastawat tolliwahemaksu ka nendest ehk nende abil walmistatud ja sel kujul sisseweetawate saaduste peale panna ka sel juhtumisel, kui selletaolised kodumaa tooted otsekohe niisugustele maksudele ei allu.

Artikel 10.

Môlemal lepinguosalisel jääb ôigus sellekohast kaupa riigi monopoliks tunnistada ehk riigi sissetuleku suurendamise otstarbeks monopolitaolisele korraldusele alluwaks teha. Kui üks lepinguo

saline seda õigust tarwitab, siis peab tema teise lepinguosalise kodanikkudele nende ärilises läbikäimises monopoliwalitsustega igas suhtes needsamad õigused andma, mis mône teise enamsoodustatud riigi kodanikkudele antud ehk edaspidi antakse.

Môlemad lepinguosalised konstateeriwad, et kummagis riigis soowitaw oleks wôimalikult ühesugusi saadusi riigi monopoliks ehk monopolitaolisele korraldusele alluwaks teha ja et igasuguste uuenduste ehk muudatuste kohta ses suhtes teisele lepinguosalisele wähemalt üks kuu enne nende jõusse astumist teada antakse.

Artikel 11.

Liikumisabinõude ja teiste niisuguste sisseseadete tellimisel, tarwitamisel ja ärasaatmisel raudteedel kui ka weohindade ja teiste maksude maksmisel ei pea mingisugust wahet tehtama Eesti Wabariigi kodanikkude ja Soome Wabariigi kodanikkude ja nende waranduste wahel.

Artikel 12.

Ühe lepinguosalise meresõidu laewadega ja nende weokoormatega tuleb teise lepinguosalise piirkonnas niisama talitada, kui kodumaa laewade ja koormatega, selle peale waatamata, kust need laewad wälja sôitnud ehk kuhu nad määratud, kust laewakoorem pärit ehk kuhu see määratud.

Iseäranis ei pea ühe lepinguosalise riigi laewad teise lepinguosalise riigi piirkonnas teistsuguste ehk kõrgemate maksude ja koormatuste alla käima, olgu missugused ehk misnimelised need tahes, kui need, mis oma maa laewade tarwis kindlaks on määratud ehk tulewikus määratakse. Eelnimetatud tingimustest on tehtud järgmised erandid:

1. Nende iseäraliste sooduste kohta, mis ühes kui teises riigis praegu makswad ehk tulewikus maksma pannakse kodumaa kalapüügi ja selle toodete kohta;

2. Mis rannasôidu kohta käiwad.

Artikel 13.

Ühe lepinguosalise poolt wäljaantud laewamôôdu tunnistused loetakse makswaks teise lepinguosalie poolt, kuni 'môôtmine sünnib Moorsomi süsteemi järele. Bruttoruumist lubatud mahaarwamiste wäljarehkendamine sünnib lepinguosaliste wahel edaspidi tehtawa iseäralise kokkuleppe alusel.

Artikel 14.

Môlemad lepinguosalised konstateeriwad, et ühel ajal käesolewa lepinguga ka Eesti-Soome waheliste merealuste kaablite omamise, korraspidamise ja kasutamise kohta käiwad lepingud on tetud.

Artikel 15.

Mõlemad lepinguosalised annawad wastastikku õiguse konsulisi ametisse määrata nendes sadamates ja kaupluskohtades, kus see mônele kolmandale riigile lubatud. Ühe lepinguosalise konsulitel peawad teise lepinguosalise maa-alal needsamad õigused, hôlbustused ja eesôigused olema, mis ühe kolmanda riigi konsulite kohta praegu makswad ehk edaspidi maksma pannakse. Kuid need eesôigused, hôlbustused ja ôigused ei wôi ühe lepinguosalise konsulitel suuremad olla, kui teise lepinguosalise konsulitel esimese maa-alal.

Mõlemad lepinguosalised on nõus, et käesolewa artikli lisana iseäraline kokkulepe konsulaarametnikkude wõimupiiride ja eesôiguste kui ka päranduse asjus teha tuleb.

« PrejšnjaNaprej »